Kodulugu. Toomemägi.

Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn.
Arvatakse, et ligikaudu 6.–8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus – Tarbatu, millest 11.–12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega – nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega.
1030. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid 1061. aastal löödi nad nii Tarbatust kui ka Ugandi aladelt välja.
Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade ehk eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem, 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal.
Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Tartu ülikooli taasasutamise järel 1802. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik Vana Anatoomikum ja piiskopilinnuse asukohale Tartu tähetorn. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati Tartu ülikooli raamatukoguks.Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus.

Kuidas sai Toomemägi oma nime?

Vanal ajal, kui maailm oli veel värvitu, käis Vanaisa üle suure künka loodusele värve toomas. Ning et linde-loomi oli palju pidi Vanaisa üsna mitu korda värve toomas käima. Kui aga Jumal kaebas suurt seljavalu, hakkas loomadel-lindudel temast kahju ja nad tõid ülejäänud värvid ise ära.
Töölised mõtlesid ühe laulu, et oleks lõbusam raskeid värve vinnata. Selle laulu pealkiri
oli: ”Toome üle künka värve, kiiresti ja väga kärmelt”.
Kui värvipotid kohal olid ja maailm nüüd värvitud sai, ütles Vanaisa:”Aitäh teile, mu kallid kaastöölised linnud ja loomad. Nüüd on vaid üks asi, kas te võiksite sellele künkale nime panna?”
Loomad olid rõõmsalt nõus, linnud vidistasid lõbusalt: ”Muidugi”.
Hunt arvas, et nime võiks panna selle toomisega seoses ja nii arvasid ka kõik teised. Saarmas pakkus “Toomingumägi”, kuid pääsuke kostis omalt poolt:”Kuna laulu esimene sõna on toome, siis võiks mäe nimi olla “Toomemägi”.
See nimi oli mäele sobiv ning vana Toomemägi kannab ikka veel seda nime.

Minu sugupuu.

Mullas elavad loomad. Organismid. MUTT

Mullas elav putuktoiduline mutt ( Talpa europae ) kuulub päritolult mutlaste (Talpidae) sugukonda. Loomariigis on palju huvitavaid ja omapäraseid liike ja kindlasti kuulub ka mutt nende hulka. Kilomeetrite kaupa jookseb maa all keerukas käikude labürint. Mutil on tugevate küünistega labidjad esijäsemed, mille abil suudab soodsas pinnases rajada ööpäevas kuni 30 m käike. Ühel hektaril teostavad mutid aasta jooksul mullatöid kuni 25 tonni ulatuses. Üheainsa tõukega suudab sajagrammine mutt välja lükata kuni 800 g mulda. Muti karvkate on üllatavalt vastupidav, sest hoolimata seesugusest rahmeldamisest on tema kasukas alati sametine ja esinduslik.

Kuigi mutt närib vahelduse mõttes vahest

ka seeni, ei pea ta taimetoidust siiki suuremat lugu ja toitub peamiselt vihmaussidest. Neid võib ta aastas hävitada 36 – 37 kilo. Tähtsal kohal toidusedelis on mullas leiduvad (kahjur) putukad, nende vastsed, sipelgad ja nende munad, teod, konnad ja isegi väikesed hiired. Samuti ei põlga ära surnud mügrit. Parkinud kõhu korralikult täis, möriseb mutt rahul olevalt, haigutab laialt ja suigatab paariks – kolmeks tunniks ning alustab taas kaevamist ja toiduotsinguid.

Mutt on aktiivne igal ajal, nii päeval kui öösel, nii suvel kui talvel. On kindlaks tehtud kaheksatunnine aktiivsuse rütm. Aednike pärimuste järgi kaevab mutt kolm tundi enne päikesetõusu, siis kella 9 paiku, keskpäeval ja 4-6 vahel õhtul.

MUTT MULLAS

Eno Raud

Kui mutt just mulla sees ei maga,

siis ajab vihmausse taga.

Kui aga magama ta jääb,

siis vihmausse unes näeb

Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad. Enamasti ei suuda mutt elada liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades.

Suure osa muti toidust moodustavad vihmaussid. Suvel sööb mutt peale vihmausside kahepaikseid,hulkharjasusse, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid. Ühekorraga sööb mutt 20–22 g vihmausse.

Mutt suudab ujuda. Seda on näha sellest, et jõgede ääres on avastatud vette avanevaid mutikäike, mis teisel kaldal jätkuvad, aga jõgede all mutikäike pole. Korduvalt on ujuvaid mutte ka nähtud.

Mutt on tige ja seltsimatu, eriti vangipõlves. Täiskasvanud isased murravad nende juurde samasse puuri pandud emaseid ja noorloomi, emased omakorda murravad nendega kokku pandud noorloomi. Mutt sööb mahamurtud liigikaaslased ära, kuid paljud kiskjad ei söö mutte.

Lugemiskontroll

EDUARD BORNHÖHE “TASUJA”

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:

Vahur –Jaanuse vanaisa, Tambeti isa

Tambet – Jaanuse isa, Vahuri poeg

METSA JAANUS– Tambeti poeg

Oodo –Emiilia vend, lossiperemehe poeg

Emmi – Lossiperemehe tütar, Oodo õde

Rüütel Kuuno – Emiilia poissõber. Vapper ja tugev rüütel

Prohvet Pärt – Inimene, kes oli tark ja vana ja aitas teisi

Maanus –Jaanuse sõber

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?

Vahur päästis piiskopi karu eest ja piiskop andis talle vabaduse ning ka väikese maalapi. Surivoodil  ütles Vahur, et ta võitleks oma maa eest.

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!

Nad said läbi normaalselt.

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?

Oodo oli vahepeal pahane ja vihane, kuid ta oli ka Jaanuse sõber ja sai temaga päris hästi läbi.

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid?

Jaannus ja Emmi said väga hästi läbi. Tegelikult Jaanus vist armastas Emmit.

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?

Talupoegi peksti ja piinati. Vahuril vedas,et ta sai vabaks.

7.Jutusta sündmustest Metsa talus!

Metsa talu oli alguses mõnus koht, kus sai olla. Pärast, kui otsiti Maanust (keda Jaanus peitis) põletati talu maha. 

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?

See võis juhtuda nii, et kui Jaanuse sõbrad ja sugulased olid surnud ja tema talumaja oli maha põletatud tahtis ta neile selle eest tasuda ja ta nimetas end Tasujaks.

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.

Tasuja kogus sõdalasi, kes kogusid sõjariistu ja siis nad läksid. Seal nad ootasid kaua enne kui sõdida. Jaanus jälgis aknast oma armsamat Emmit ja lõpuks ta läks võitlema.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?

Lõpuks Jaanus suri. Kui oleks olnud õnnelik lõpp siis ei oleks Meil selline ajalugu.

Eesti Vabariik.

Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Eesti hümni viisi tegi Soome helilooja Fredrik Pacius.

Siin on natuke Eesti Vabariigist ..1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks.

Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti Vabariigi ametihoone asub Toompeal

Praegune Eesti president on Toomas Hendrik Ilves. Enne teda olid veel Arnold Rüütel , Lennart Meri ja Konstatin Päts.

Eesti riigi sümbolid on Eesti vapp, lipp ja hümn.

Tähtpäevadel lehvib tuules meie sinimustvalge lipp, sest see on meie armsa Eesti lipp.

Nendel päevadel heisatakse lipp:

1. jaanuar -- uusaasta;
2. veebruar -- Tartu rahulepingu aastapäev;
16. veebruar -- Leedu iseseisvuspäev;
24. veebruar -- iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
1. mai -- kevadpüha;
maikuu teine pühapäev -- emadepäev;
14. juuni -- leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna);
23. juuni -- võidupüha;
24. juuni -- jaanipäev;
20. august -- taasiseseisvumispäev;
novembrikuu teine pühapäev -- isadepäev;
16. november -- taassünnipäev;
18. november -- Läti Vabariigi väljakuulutamise päev.

Hümni lauldakse Olümpial kuldmedali võites, aktustel, laulupeol, Eesti Vabariigi sünnipäeval jne...

Hümni lauldes ei tohi peas mütsi olla ja peab püsti tõusma.

Hümni peavad oskama kõik, nii suured kui väiksed. Kui kõik koos laulavad tundub see võimas.
Eesti kuulub Euroopa liitu. 

Ristsõna

See on minu ristsõna.Proovige ära lahendada. See on päris kerge.

Ekskursioon Ida-Virumaal.

Me käisime ekskursioonil Ida-Virumaal 6. oktoobril.

Buss väljus kell 08.30 ehk pool tundi peale tundide algust. Saime kauem magada.

Esimesena läksime me Sillamäele ja Sillamäe muuseumisse, kus oli palju asju vene keeles.

Pärast läksime Oru parki, kus vanasti asus Oru loss. See loss tahetakse taastada.

Käisime ka kaevanduses ehk maa all, kus me sõitsime rongiga ja laulsime.

Laulsime ka bussiga koju sõites. Oli väga lõbus ekskursioon.